Kas nii peaks blogi alustama?
Anyway, Olen Joosep, 18. aastane poiss peipsiäärest ja olen nüüd esimesed nädalad Argentiinas oma vahetusaastat veetnud. Kuulasin omakeskis Trad Attack'i ja tekkis tahtmine kaasmaalastele kirjeldada oma kolme esimest nädalat siin Argentiinas. Soovitan oma lugemisprillid (kellel neid vaja) ja kujutluspildimootori valmis soojendada, sest mul on paljustki rääkida. ;)
Lahkusin Eestist, Tallinna lennujaamast 25. juuli varahommikul ja sihtpunkti Cordobasse jõudsin 26. juuli keskpäeval. Kokku rändasin umbes 43 tundi.
Minu Reisiteekond:
Tallinna lennujaam ↠ Amsterdami lennujaam ↠ Buenos Airese lennujaam ↠ Cordoba lennujaam
Reisimisest täpsemalt pole mõtet palju rääkida, sest väga midagi ei juhtunud. Ootasin Amsterdami lennujaamas 12 tundi (ei lennuk ei hilinenud). Lennukis Buenos Airessese kohtasin kaasvahetusõpilast Norrast, kes tutvustas mind hiljem Buenos Airese lennujaamas teisele kahele norrakale. Buenos Aireses ootasime 6 tunni asemel 9 tundi (jah, lend lükkus ilma tõttu). Buenos Aireses kohtasime veel kahte rootslast ja ühte taanlast. Kõik koos naasime Cordoba lennujaama, kust edasi nelja päevasesse laagrisse. Laagris õpetati meile kohaliku kultuuri eripärasid, hispaania keelt ja samuti õpetati nautima kohalikke toite. Sõbrunesime ka teiste vahetusõpilastega.
Minu Reisiteekond:
Tallinna lennujaam ↠ Amsterdami lennujaam ↠ Buenos Airese lennujaam ↠ Cordoba lennujaam
Reisimisest täpsemalt pole mõtet palju rääkida, sest väga midagi ei juhtunud. Ootasin Amsterdami lennujaamas 12 tundi (ei lennuk ei hilinenud). Lennukis Buenos Airessese kohtasin kaasvahetusõpilast Norrast, kes tutvustas mind hiljem Buenos Airese lennujaamas teisele kahele norrakale. Buenos Aireses ootasime 6 tunni asemel 9 tundi (jah, lend lükkus ilma tõttu). Buenos Aireses kohtasime veel kahte rootslast ja ühte taanlast. Kõik koos naasime Cordoba lennujaama, kust edasi nelja päevasesse laagrisse. Laagris õpetati meile kohaliku kultuuri eripärasid, hispaania keelt ja samuti õpetati nautima kohalikke toite. Sõbrunesime ka teiste vahetusõpilastega.
Põhi bande vahetusõpilaste laagris olles. Vasakult: Mason (USA), Folke (Rootsi), Tobias (Norra), Julie (Norra), Louise (Norra), Rasmus (Taani), Ricciardo (Itaalia). Ma olen keskel.
Laagri viimasel päeval olime juba välja uurinud, et kes kellega lähestikku elavad. Mina ja Rasmus elame samas linnas nimega Obispo Trejo ja käime samas koolis. Folke on meist umbes poole tunni kaugusel linnas La Puerta. Tobias on meist umbes tunnise autosõidu kaugusel linnas nimega Jesus Maria. Teised elavad juba natuke kaugemal, kuid siiski Cordoba provintsis.
Mina ja Rasmus oleme väga headeks sõpradeks saanud kuna jagame oma muresid ja emotsioone üksteisele. Rasmus on 15 aastane poiss Kopenhaagenist, kes mängib jalgpalli. Oma vanuse kohta on ta üpris küps, ilmselt kuna ta on väga palju ümber maailma reisinud. Samuti on ta ainuke inimene siin 3000 inimesega linnas, kes minuga inglise keelt oskab rääkida. Tulin ju Argentiinasse hispaania keelt sõnagi oskamata ja alguses on väga raske suhelda. Nüüd juba suudan mõningaid lauseid koostada. Igapäevase suhtluse korraldan enamasti ära Google Translate'ga. Keelt pursin ka juba üsna okeilt. Saan aru hästi, aga rääkida ei oska.
Tutvustaks nüüd vahelduseks oma pere. Minu pere on neljaliikmeline, kus on isa Omar, ema Karina, tütar Catalina (12) ja poeg Jeremias (17). Nad kõik on elurõõmsad ja vahvad inimesed ja võib öelda, et mul on vedanud, et saan nendega aasta aega elada.
See oli minu esimene koolipäev Argentiinas. Hommikust sõime klassis koos klassikaaslastega. Olin üsna segaduses, nagu ka minu näoilmest näha. Eesti mõistes käin siin, Argentiinas 11. klassis.
Fun fact: neil on juba pool õppeaastat läbi ja kool lõppeb detsembris. See tähendab, et järgmine aasta saan pool aastat olla kõige vanemas klassis.
Argentiinasse jõudes tundsin end kui oleksin reisil. Kui nüüd aus olla, siis ega see tunne ei ole ära kadunud... veel ja koduigatsust ka pole. siiani on kõik hästi laabunud. Käin 3 korda nädalas jõusaalis, mängin kaks korda nädalas korvpalli, vahel ka jalgpalli. Õpin kohalikke rahvatantse ja veedame palju aega klassiga või sõpruskonnaga liha grillides ja tantsides. Praegu olen juba ühe poisi veidi marru ajanud, et tema tüdrukuga tantsisin, aga sellest ehk järgmine kord...
Esimese korraga ma ei hakka kõike ära rääkima, siis mul tekib kiusatus edaspidigi postitada. See on nagu hea seebiseriaal jääb kulminatsiooni hetkel pooleli. Lükkan lõppu mõne pildi.
Mõned meetrid minu kodust
Pilt õhtust, kui käisime peale õhtusööki sõpradega jäätist ostmas. (Pildil Rasmus)
Tsau, küll ma kirjutan jälle! :)
PS! Lähen kohe J Balvini kontserdile. Kuulake seda lugu ehk on teile tuttav. Siin kuulen seda iga päev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar